Logo Dico Logo FMSH Logo CNAM Logo Inalco

Attribut:Définition

De Wiktionnaire-SHS
Aller à :navigation, rechercher

Ceci est une propriété de type Texte.

Affichage de 20 pages utilisant cette propriété.
A
A l'intersection avec la rhétorique  +, l’art de parler et de débattre  +, l’argumentation détient une place importante dans les sciences de l’éducation. Elle permet non seulement de réussir ses apprentissages scolaires et universitaires  +,
d yan yigr n tiɣri g tsnimant nna ifkan igumma nnes imnza g tizwiri n isggʷasn 70. ittusnmal is iga tagrumma n tzigzin (izarutn) tiwssanin ikcmn g tsqqan  +, timyaɣin tinamunin d tmskar (imuɣna inamunn n irfs) gr mdden d awd gr imudar inamunn.  +
iga urmmus yat tagnsest tawngimt (turda) nɣ tagnsest tanzmamult d tamyagant ilan yan unamk amatay d yusan (yuckan) d yan usddi n uskkin ikmamn mi ɣur timẓlay timazarin.  +
nssn is mzaraynt tdlsiwin g tanumi n usmrs nns. izmr ad yamẓ mnnaw n imuɣna: uḍṛiṣ  +, aruḍṛiṣ nɣ ilikṭṛuniyn  +, tsmun awd kra n tmatagin zund tiwlafin  +,
iga warraz tanaṭṭuft n usɣudu n waddad d usurs n kra n temssntit d usgidi n tdikrt nnes g ussaru aynna tit ittajjan ad tsul  +, tgmu (tbuɣlu).  +
Talɣa “arusmid”  +, temmal-d  +, deg yimyagen  +,
« awnni «arzzu anmamk» igza akkʷ tirzi tamskart g tmassanin tinfganin d tnamunin g llant smmus n tmẓlay-ad : 1. tirzi da tettuslal (tettuṣka  +, da tettusugen) s wuzzur g yan umnid n urmas ; 2. asmkl n uskkin n tɣri s tmamkt iṛẓmn d bahra ibarwn (iriwn) ; 3. asidf n usmuttr (tukksa) n tmuca s tarrayin tinmamkin  +, ad nini s tɣarasin nna ur issumun asmkt  +,
g tsnamunt  +, iga usaggʷ yat teteknit nna mi ɣur yat teskkirt tanbridt d yusan i urzzu n tsirimt. iḍfaṛ usaggʷ-ad tikliwin-ad : tuṣka n uskkin n urzzu  +, aswuttu n turdawin  +,
asaka adimugrafi da ittusnmal s tizigzt tamzrayt nna ittusuɣln s uzrruy n ka n mdden n ka n tmazirt sg yan ungraw amzwaru iẓlin s yan usɣl axatar n ililitn (ililan) d imttin s yan ungraw atrar (amaynu) ilan tamatart n usɣl idrusn n ililitn (ililan) d imttin.  +
nil umawal n tkadimit tafṛanṣiṣt  +, « tisistelt » d amzaray ingr wurmid d uttwaɣ n yan umiḍan. d s tyḍiṣnt  +, tga taflwt tazmzant nna ittalsn amiḍan. da nsmziriy gr 5 n wanawn n tsisetlin  +,
iga usayda (askkusu) yat tumant taɣzurant tatrart nna s ẓlin wamunn itrarn. tla yat tsɣnt tanamunt nna inyycn tilit n yan ufrdis amgru.  +, iga usayda yat tzigzt nna nrn mnnaw n imskarn nna ifrrn matta uskkin skʷcamn.J. Davallon da issfru is :« ha-t 'nkkʷni' ayd iɣttsn g ad ilin aẓayṛ n wayda ka n imassn  +, kra n isakan  +,
asayrar iga aksay ittuswuttan nɣ yan udndun ur wala ittuswuttan. Un espace fait référence à un volume déterminé ou à une étendue plus ou moins limitée. g tmsdagt  +, asyrar qqarn as asayrar amsdagan  +, iga adɣar ign askkin n tuṣka (akaras  +,
g tamsdagt  +, asdaw n uzzgir (DEX) iga tagrumma n tintamin tiwnɣanin  +, tinglamin d tislaganin nna ittawin (issiwiḍn) s usmad n usɣnu (asnti  +,
tamu g teknitin n urzzu (asaggʷ).g tizwiri  +, tllwa-d g tsnafgant ɣur wattayn n 1800 g twuri « iburzn g mnnaw n tarrayin (tiɣarasin) s d iqqan uḍfuṛ nnsnt g tinẓi n imadann irmyarn (id xxu) » nna iskr Joseph-Marie de Gérando. ilmma  +, g tsnimant g 1895 d Emile Durkheim d udlis nns « ilugnn n tɣarast n tsnimant ». d g tiyyira g trakalt ɣur wattayn n 1960. « aseddi n isqsitn » iga ammi tnnit yat tseddiyt n istann (ssulan) imsasan (uddsn) d imẓlann nna ittyasrasn s yat tmamkt tanbridt inyycn yan uwttas afad ad taws i umrzu g ka n uxmmem (amnus  +,
ddag t id ssufdn g yigr n tẓuṛi  +, yaɣ akkʷ igr n usgmi g tiyiriwin-a  +, slawan akkʷ iman d tmyadasin isrusn anlmad g wammas n ulmmud. iga usdaw n tsugar yat tgrumma issudsn n tyafutin d twuriwin nna isman kra n unlmad nɣ amanun nɣ awd aslmad s yat tɣarast talugant  +,
asfsi amzray nɣ anmḍan iga yan usfsi anmamk. ad ittusnmal s usfsi isiggiln ad iml anamk n yan ufrdis nɣ yan ufruri amzray ( s umdya : yan uskkin  +, yan imjṛi  +, yan uḍṛiṣ...) s umsisi d mnnaw n ifrdas n kigan n imnaḍn.  +
asfsi amzray nɣ anmḍan iga yan usfsi anmamk. ad ittusnmal s usfsi isiggiln ad iml anamk n yan ufrdis nɣ yan ufruri amzray ( s umdya : yan uskkin  +, yan imjṛi  +, yan uḍṛiṣ...) imsasan d mnnaw n ifrdas n kigan n imnaḍn.  +
afad ad nsnml armmus-i  +, qad d nssufd (nṛḍl) ɣur imazzagn ibdarn-a (nɣ tinbdurin-ad) : ɣur kanṭ (Kant)  +, iqqan d g usgmi ad igmu g ku uggid asɣudu (aydda igan akkʷ aflla) s izmr ad t akkʷ ilkm. ɣur durkim (Durkheim)  +,
D timeqbert tameqqrant ideg llant aṭas n tmeḍlin. Timeḍlin-agi bnant d iṣuken imeqqranen  +, zemrent ad ilint ddaw tmurt  +, zemrent ad d-zgent nnig tmurt (s ufella). Isemḍal at iṣuken  +,
D abeddel n yizenziɣen idelsanen di tmetti : tettbeddil tmuɣli i yes-s ttwalin yimdanen agama neɣ tadamsa neɣ tamettant. Ttbeddilen daɣen wazalen i yes-s ttamnen d wayen ssemnafen. Di teg°ti  +, asenfel adelsan yezmer ad d-yekk : a. seg temlilit n yiɣerfan  +, yal aɣref ad yawi kra sɣur wayeḍ  +,